Ühingust

MTÜ Eesti Sünnitoetajate Ühendus loodi veebruaris 2007. aastal. Ühenduse eelkäijaks oli 2000. aastal Merje Luugi eestvedamisel loodud Eesti Kodusünnituse Toetusühing (EKT).

Eesti Kodusünnituse Toetusühingul oli kaks peamist eesmärki: esiteks toetada ja nõustada kodus sünnitada soovivaid naisi ning teiseks olla ämmaemandatele abiks kodusünnituse seadustamisel.

Mõne aja pärast jäi aga ühingu tegevus kitsaks ega peegeldanud tegemisi õigesti, sest mitte kõik naised, keda sündidel toetati, ei sünnitanud kodus. Lisaks tõusis eesmärgiks propageerida sünnitoetust laiemalt, mitte ainult kodusünnituse kontekstis. Nii tekkiski vajadus muuta ühenduse nime ning Eesti Kodusünnituse Toetusühingu asemel loodi MTÜ Eesti Sünnitoetajate Ühendus.

Samal ajal võeti välismaa eeskujul kasutusele ka ülemaailmselt tuntud sünnitoetajate nimetus - doula. Ühingu aktiivsemad liikmed hakkasid ka ise vedama aktiivsünnituse ringe nii Tallinnas, Tartus kui ka Pärnus. Tänu sellele tekkis teadlikke naisi järjest juurde ning sõltumata sünnituskoha valikust sooviti aina enam lisaks mehele enda sünnituse juurde ka teist tugiisikut kogenud naise, doula, näol.

Kõik sai tegelikult alguse juba 1990. aastal, kui Ülle Liivamägi alustas esimeste aktiivsünnituse ettevalmistuse gruppidega. Just tema initsiatiivil ja aktiivsel eestvedamisel läks Eestis käima loomuliku sünnituse liikumine ning naiste järjepidev tahe viis tasapisi uued tuuled ka haiglatesse. Tekkisid ämmaemandad, kes ihu ja hingega toetasid loomuliku ja aktiivsünnituse põhimõtteid.

Erinevatel Ülle Liivamäe kursustel said kokku teiste seas Iren Laidma, Terje Tähe, Elery Tammemägi, Merje Luuk ja Mari Hanson, kelledest nii mõnigi oli lisaks aktiivsünnituse gruppidele osalenud ka alternatiivmeditsiini kursustel. Mitmelapseliste emadena jõuti peagi haiglas aktiivselt sünnitamise ideest loomuliku kodusünnituseni.

Naiste veenmisel alustas Ülle Liivamägi 2004. aastal oma esimese sünnitoetajate-sünnituse ettevalmistajate rühmaga, kus jagas naistega oma kogemusi ja õpitut. Kursus kestis kaks aastat ning ametialaseid teadmisi jagasid tulevaste sünnitoetajatega ka ämmaemandad. Enamik kursuse läbinud naistest hakkas peagi ka ise sünnituse ettevalmistuse rühmasid tegema ning toetama nii kodu- kui haiglasünnitusi.

Uued inimesed lisasid kogu EKT liikumisele värsket energiat ja Eestisse toodi mitmeid välismaiseid koolitajaid. Tartu medkooli eestvedamisel toimus ka sünnitoetajate koolituse teemaline ümarlaud.

EKT initsiatiivil toimus Eesti esimene ümarlaud kodusünnituse teemal. Kohtumisel osalesid nii ämmaemandad ja arstid kui ka sotsiaalministeerium ja naiste esindajana EKT liikmed. Nimelt riskisid kõik tol ajal kodus sünnitamas käivaid naisi abistanud ämmaemandad seadusevaakumisse sattumisega ja oli hädavajalik sellise olukorra viivitamatu lõpetamine. Naised pidid saama legaalse võimaluse sünnitada enda valitud kohas ja tingimustel. Alates 2014. aastast on kodusünnitus seadusega reguleeritud. Seega on üks eesmärkidest edukalt täidetud.

2016. aasta kevadel lõpetas 13 naist “Doula - pere- ja sünnitoetaja” õppe Põlistarkuste ja Rahvaravi Koolis ning taaskord tekkis värske energia ja initsiatiiv jätkata aktiivselt Eesti Sünnitoetajate Ühenduse tegevusega. Sama aasta suvel valiti uus juhatus ja asuti uuendama ühingu eesmärke ja tegevusplaane. Esimese ülesandena on ette võetud kodulehe uuendamine, et digitaalsemaks muutunud ajastul jõuda rohkemate peredeni.

Praegu kuulub Eesti Sünnitoetajate Ühendusse erineva hariduse, tausta ja kogemustega sünnitoetajaid. Täpsemalt saab hariduse kohta lugeda Haridustee lehelt.

Ühenduse põhikiri